JALATSITE HOOLDUS

KASUTUSJUHEND

Tutt-uusi jalatseid ei tohiks esimestel kordadel kanda rohkem kui 2-3 tundi. Uute jalatsite konstruktsiooni osad pole veel omavahel korralikult tööle hakanud. Umbes samamoodi nagu uue auto puhul kus mootorit peab esialgu ettevaatlikumalt sisse sõitma. Alles siis kui jalanõud on jalgadega „harjunud“ võib neid päevläbi kanda.

Väärtuslikke jalanõusid soovitatakse mitte kanda kahel järgneval päeval. Kandmiskordade vahele võiks jääda vähemalt 24 tundi (Selle soovituse mõte on lasta jalatsitel korralikult tuulduda. Kandmisel imbub jalgadest nahast valmistatud jalatsitesse niiskus. See niiskus peab välja aurama loomulikul teel).
Niiskuse väljaauramise kiirendamiseks võib kasutada spetsiaalseid jalatsitesse sisse pandavaid ventilaatoreid mis kuivatavad toatemperatuuri ja liikuva õhu toimel. Sellisel viisil on võimalik jalatsite puhkeaega vähendada.
Mitte mingil juhul ei tohiks naturaalsest nahast jalatseid kuivatada kõrgemal temperatuuril (st päikese käes, saunas, radiaatoril vms viisil). Tagajärgedeks: nahk muutub rabedaks, kuju muutub, suurus muutub jne.

Nahast taldadega jalatsite puhkeasend on restil või külili võimaldades õhu juurdepääsu ka taldadele.

Jalatsite jalgapanekul peab alati kasutama kingalusikat hoolimata nende tegumoest või stiilist. Kingalusikaid on võimalik kaubandusvõrgust hankida ka väikestes taskusuurustes variantides.

Nööritavate jalanõude äravõtul peab nöörid lõpuni lahti harutama nii, et jalg liigub vabalt välja.

Peale igakordset kandmist tuleks jalatsitesse sisse panna spetsiaalsed puust vormihoidjad. Viimaste puudumisel võib olukorda lahendada ajalehepaberist nutsakutega.

On soovitav jalatseid kreemitada peale igakordset kandmist, hoolimata sellest et nad võivad välja näha täitsa viisakad. Jalatsitele on kreemitamine justkui masinavärgile õlitus. Oluline on määrida ka liigendite kohalt ehk pealse ja tallavahelisel soonel, et tagada liikuvus ja veekindlus.

Kui jalatsitele on sattunud pori, siis tuleks see koheselt peale kandmist pehme lapiga ära pühkida. Kuivanuna imab see käsnana niisutavad ained nahast välja ja nahk muutub rabedaks.

Kingakreemidest on soovitav kasutada mesilasvahasid sisaldavaid hooldusvahendeid. Väga oluline on vältida naaritsa rasva baasil (Mink Oil) tehtuid kreeme. Need mõjuvad naturaalsetest materjalidest toodetele väga halvasti: lörtsitavad naha ja mädandavad (näiteks kanepist) niite.
Ostukeskuste müüjad ei ole sellealast koolitust saanud ja nende ignorantsus on sünteetilisest materjalidest jalanõude puhul andestatav.

Kui jalatseid ei kasutata pikemal perioodil, siis tuleks nad kergelt sisse kreemitada ja asetada tekstiilkotis ja tallad allapoole kingakarpi.

Eritellimusel tehtud jalanõusid ei ole soovitav laenutada välja. Inimeste jalad on erinevad ja võõras mõõdus jalad mõjutavad kohe vormi.

VIKSIMINE JA KREEMITAMINE

Kinga viksimisel vajaminevad abivahendid:
paar õhukesi kindaid (riidest, kummist);
mõned linased lapid;
hambahari;
jalanõu vormihoidjad,
värvitu ja värviga kingakreem. Soovitavalt “Kriuks” kingakreemid.

Esiteks. Kasta hambahari värvitusse kingakreemi ja käi sellega üle jalatsi perimeetreri hõõrudes talla ja pealse vahelist soont.

Teiseks. Kõigepealt peab eemaldama vana kreemi. Selleks keera lapp ümber ühe sõrme, kasta seda värvitusse kingakreemi ja pühi kiirete liigutustega naha pinnalt vana viksikiht.

Kolmandaks. Hea veekindluse tagamiseks kanna pinnale värvitu kreemikiht. Selleks keera lapp ümber kahe sõrme, kasta värvitusse kingakreemi. Hõõru seda tugevate ringjate liigutustega nahale ja masseri sisse. See sulgeb nahapoorid.

Neljandaks. Lõppviimistlus antakse viksimise ja poleerimisega. Niisuta veidi lappi ja keera see ümber kahe sõrme. Võta vajalikku värvi kingakreemi ning alusta ringjate liigutustega ühe tahu viksimist. Siis piserda jalatsi pinnale mõni piisk vett. Tupsuta lappi kingakreemi ja viksi hellalt kuni jalanõu läikima hakkab.
Neljandat etappi on mõistlik ühe jalatsi puhul jupi kaupa rakendada võttes korraga ette vaid ühe jalatsi tahu ja liikudes ringiratast kohani kust viksimist-poleerimist alustati.

Viiendaks. Hõõru kogu pind puhta lapiga üle. Kena töö korral jääb lapp peaaegu puhtaks, sest viks on hõõrumisega naha sisse imbunud.