muhu kingad
ENGSWEEST

Tikanditega muhu kingad

Alates 17. saj on märke, et Eestis hakab lihtrahvas kingi kandma. 18. saj on need Saaremaal laialt levinud, samas kui mandri-Eestis leidub üksikuid. Kingad olid tollal ikka peened ja kallid asjad mida sai lubada endale varakam seltskond. Nii pole harvad juhud, kus kirikuni mindi paljajalu või viiskude/pasteldega ja siis enne sisenemist pandi alles kingad jalga.

Levinud on kingatüüp, mis tuleneb Euroopa 17. saj meeste kingast. Iseloomulikud kannaosaga ühes tükis olevad kõrvad, algselt kinnitati need kõrvad metallist pandlaga. Euroopas olid pealsed pigem riidest õmmeldud ja moes Louis stiilis kontsaga mudel. Eesti mudelil kinnitati kõrvad nahkpaela või nööriga.

Eestis levinud kingade valmistamiseks kasutati musta nahka. Tallad õmmeldi käsitsi alla, mistõttu moodustub talla serva laiem rant (Saaremaal kutsutakse neid Hiiu rantideks). 1860ndatest Saksamaalt levima hakav tikutamine võimaldab jalatsite kiiremat valmistamist ning randi kaotamist. Kontsad rautati hobuseraua eeskujul rauaga. Esineb ka king, kus talla servi on soomustatud raudnaastudega.

Alates 1920ndatest on Muhumaal levinud komme jalatseid roosida ehk tikanditega kaunistada. Kinga lapp sai oluliseks kaunistuselemendiks. Seda kirjati ohtralt kõigi oskuste kohaselt. Lisaks tikandite kasutatakse kõiki teadaolevaid kaunistamise nippe: neetimist, pressrauaga musterdamist jne. Talladki said tikutatud kunstipäraselt moodustades tikkudest pitsitaolisi mustreid.

Kriuks nägemus Muhu kingadest on selline

 

Copyright © 2016 Kriuks • All rights reserved • Kriuks® and the Kriuks logo are registered trademarks • Up