Kuhu määrivad hülgerasva saamid
ENGSWEEST

Kuhu määrivad hülgerasva saamid

Nordiska Muuseet Stockholmis pakub retrospektiivset avastamisrõõmu moegurmaanidele. Sellel sügisel saab lisaks püsiekspositsioonile nautida ülespanekuid: „Power of Fashion – 300 years of clothing“ ja „Guldknappen 1981-2011“. Muuseumi viimaselt korruselt leiab vahva väljapaneku saamide toimetamistest. Sealt sai inspiratsiooni ka alljärgnev.

Ühe saami mehe garderoobis on mitu paari jalatseid: hülgenahksed saapad, talvesaapad, suvesaapad ja kaks paari veesaapaid. Saamid valmistavad suve- ja talvejalanõusid erinevast nahast. Talvesaapad on valmistatud põhjapõdra jala nahast. Suvesaabaste tarvis saab materjali põhjapõdra seljalt, sest see peab niiskusele paremini vastu. Pigitatud lehmanahast jalatseid kutsutakse čázehat´ ideks – veesaapad. Suvesaabaste sissetöötlemine on omaette protsess. Nii lihtsalt nagu tänapäeva poejalatsitega need asjad ei käinud. Kõigepealt kanti uusi suvejalatseid nädala jagu, siis kreemitati need sisse traani (hülge- või vaalarasv) ja pigi seguga. Sellele järgnes teine nädal kandmist ja taaskreemitamist sama määrdega. Pärast seda seati jalatsid tahenema nii umbes aastaks. Siis kreemitati need jälle seest ja väljast ning lõpuks olidki saapad valmis igapäevaseks kandmiseks.

Oluline roll jalatsite kandmise juures on täita heinal (senna). Sellest valmistati „sokid“. Kuivatatud taimetordid topiti saabastesse soojuse ja niiskuse reguleerimiseks. Lisaks oli see ka omamoodi polstriks. Sama heinatuustakut sai kasutada korduvalt, tuli ainult lasta sellel ära kuivada.

Stiili ja materjalikasutus jalatsite valmistamisel erineb Saamimaal regiooniti. Põhjas on kinganinad kenasti taeva poole kikkis, Lule saamidel on ninatipud ümaramad ja lõuna-saamid on õnnelikud tömpide saabastega. 1970ndatel omandasid eksteemsemad teravatipulised kingad poliitilise vasakpoolsuse alatooni mis 21. sajandil pehmenesid lihtsalt moeks.

Eri regioonidel on samuti erinevad nöörimise stiilid. Paelad võivad olla punutud või kootud või punutis-kootud segatehnikas. Esineb omapärane klambrisüsteem. Paelad, peale selle, et nad aitavad kinnitada saapad jala külge, väljendavad ka nende kandja sotsiaalset staatust. Uhkete talvesaabastega kaubeldi turul, kuid need kehtisid vabalt ka maksevahendina.

Põhjapõdrakasvataja aritmeetika (neenetsi ja handi – Juri Vella)
– paari meeste talvekisside või naiste talvesaabaste jaoks vajad 12 paari põhjapõdra jalanahku;
– paari töökisside taldade jaoks vajad kahte põhjapõdra laubanahka;
– ühepuupaat-haabjas, püss, nahast põhjaga suusad, narta, kasukas ja põhjapõder maksavad ühepalju.

Copyright © 2016 Kriuks • All rights reserved • Kriuks® and the Kriuks logo are registered trademarks • Up