19saj lõpp jalatsimaailmas
ENGSWEEST

19saj lõpp jalatsimaailmas

Ennevanasti sai kingi osta ka ühekaupa ja polnud vahet kas see pandi vasakusse või paremasse jalga. Kuigi kingsepad eelistavad universaalset liistu (on see ju soodsam) hakkab masinal valmistatud toodanguga levima vasaku ja parema jala tarvis tehtud jalats. Ameerikast hakati importima üsnagi head masinatel valmistatud jalatsivarustust.

Oluline sündmus jalatsidisaini valdkonnas on Balmoralid. Oma nime saab ta Balmorali lossi järgi mille ehitab prints Albert 1853 aastal. Lossist sai omamoodi ajastu märk mis märgistas kõike uut ja elegantset. Nii nagu heal lapsel mitu nime, siis tuntakse sellist kinga Prantsusmaal Richelieu´dena ja igalpool mujal Oxford´idena. Talvel kanti musti või kollakaspruune saapaid ja suvel Oksforde. Veidi hiljem võeti Oxfordid käiku ka talvel täiendades neid sääristega.

Lakknahast king jäi pidulikuma õhtuülikonna lisandiks. See uus pinnatöötlus kogub populaarsust ning leidis kasutust ka meeste säärsaabastena ja naiste jalatsite ninaosas. Katsetati teisigi erinevaid nahatöötlusmeetodeid ja uusi materjale: Hülge ja hobuse krokodilli nahka. 1873 aastast pärineb Inglismaalt esimene seemisnaha viide ´peau de suède´

Kodus kanti mugavaid lahtise kannaga kingi (mules) mida valmistati meeste tarvis värvilisest Moroko nahast ja naistele riidest või pehmemast nahast.

Kummitööstuse areng pakkus india-kummi näol võimalusi niiskuse ja mustuse vastu. Charles Dickens kutsus selliseid jalatseid „väikesteks tuletõrjeämbriteks“

Puuvillariie leiab kasutust naiste suvekingade valmistamisel. Kuna eksperimenteeriti ohtrasiti ja masinal tootmine tõi hinna alla, siis jõuti arusaamisele, et on lihtsam toota jalanõusid mingi kindla valdkonna tarvis: pallispordi jalatsid, kummitallaga võimlemissussid, päeva ja õhtu jalatsid.

Moes on kandiline nina mis 19 saj lõpuks läheb jällegi ülevõimendatult teravaks. Naiste jalatsile tekib konts. 20-30ndatel 1cm ja 60ndatel juba tugev 3cm. 1867 Pariisis juba ennekuulmatu 6,5cm. Jalavõlvi tugevdamise tehnoloogia jõuab järele alles 1880ndatel.

Kuna kitsaid jalgu peeti väga noobliks siis valmistati naistele jalanõusid ikka väga kitsal liistul hoolimata sellest, et pealsed üle tallaääre maad riivasid. Aga millal see mood kainelt mõistuselt enne nõu küsinud on. Seetõttu levis ka komme kingi parandada nende kangaga üleõmblemise meetodil. Õmblus jäi talla serva juurde mittenähtavale kohale. Mõnel juhul tehti labajala kulunud osale nahast lapp mis ühtlasi parendas veekindlust.

Odavama jalavarju kõrval jääb kohalik mõõdu järgi valmistatud (kingad eritellimisel) nahast jalanõu ikka au sisse. Nii nagu Inglise vill märgib ka kingsepa poolt valmistatud king kvaliteeti.

Copyright © 2016 Kriuks • All rights reserved • Kriuks® and the Kriuks logo are registered trademarks • Up