1800-40 meeste jalanõud
ENGSWEEST

1800-40 meeste jalanõud

19. sajandi esimene pool on tugevasti mõjutatud miltaarsetest meeleoludest: Napoleoni sõjakäigud, sõda Krimmis, Frangi-Preisi sõda. Ohvitserid olid sotsiaalse tähelepanu keskmes. Saapad, mis pool sajandit varem olid üksnes sõjameeste või ratsanike varustuses leiavad laiemat kasutamist ja jäävad terveks sajandiks domineerivaks. Kõik kannavad saapaid hoolimata oma sotsiaalsest staatusest. Saapad varieerusid tegumoelt: rasked ja kerged, kõrged ja madalad, lihtsad ja keerukad. Domineeriva musta värvi kõrval esines sageli ka muid toone. Enamus saapaid olid kõrge kontsaga. Saapad said nimetused tolleaja kangelaste järgi: Wellington, Napoleon, Suvorov, Hessian, Blucher.
Blucher stiilis saapad on disainitud Preisi armee feldmarssal Blucherile. Saapa „küljed“ on õmmeldud esiosa peale. Esiosa on välja lõigatud koos keelega. Selline lõige oli kasutusel algselt kingadel, kuid Blucher oli esimene, kes selle võttis kasutusele saabaste juures.

19. sajandi jalatseid, nii kingi kui saapaid, iseloomustab kitsas ja pikk liist. Jalale anti elegantne ja väike väljanägemine, millega rõhutati nooblit päritolu. Mehed kandsid ballidel fraki juurde kergeid saapaid, mis mõjusid sõjaväelaslikult, kuid võimaldasid ka kiiremaid valsisamme.

Saabaste kõrval kandis nooblim seltskond madalaid, pehme tallaga, vasika või lakknahast kingi, millel kaunistuseks lehv või pannal.

Uut stiili propageeris Pariisi ja Londoni kõrgseltskonna dändi Gabriel D´Orsay, kandes madalaid kinnise kannaga susskingi (pompes, pumps). Omal ajal levinud teeniaskonna jalanõust on tänaseks arenenud klassikalised naiste kingad.
Üks teinegi härra tollest ajastust on jätnud jälje moelukku. Selleks on detailideni põhjalik Inglise krahv Brummel. Kinga-ajaloolaste ringis meenutatakse teda kui ekstravaganti, kes viksis oma kingi šampuse ja munavalge kokteiliga.

Valgest siidist sukad on ikka veel kohustuslik rõivaosa ülikonna juurdes, kuid tasapisi ilmuvad värvipaletile ka hall, pruun ja must. Argipäeval kasutati villaseid ja puuvillaseid sukki ning peenemateks momentideks kirjati sukad triipudega.

Pikad püksid tulid et jääda, hoolimata erinevate ühiskonnakihtide vastuseisust (k.a. ülikoolid ja vaimulikond). Inglismaa prints Georg IV andis koguni välja seaduse pükste kui päeval kandmiseks ettenähtud rõivaste kohta. Põlvpüksid jäid tseremooniaalseteks toiminguteks.

Kodus kandsid härrasmehed satiinist või siidist mantleid ja hiinapäraseid lahtise kannaga tuhvleid milledel on kitsenev üleskeerduv ninaosa.
Kuninganna Victoria (1819-1901) tarvis disainis õukonna kingsepp J. Sparkes Hall madalad saapad. Uudsusmomendiks olid neil mõlemal küljel elastkust lõhikud mis võimaldasid mugava jalga-tõmbamise. Sellised saapad said populaarseks nii meeste kui naiste hulgas.

Copyright © 2016 Kriuks • All rights reserved • Kriuks® and the Kriuks logo are registered trademarks • Up